Detailid

Tänase päeva märksõna DETAILSUS

Täiesti vabatahtlikult sattusin tööülesandeid täitma kohtusse. Olin valmis, et tuleb saata vahi all olevaid kohtualuseid saali ja tagasi. Teadsin, et võin pikalevenivaid kohtuistungeid täita õppimisega. Kuid, kohtualune ja tema lugu oli niivõrd omapärane, et röövis kogu aja. Istung kuulutati kinniseks. Sest see käsitles kannatanutena alaelalisi ja lapsi. Ja kohtualune taotles ajakirjanduse huvi vältimist. Kogu sündmustik rullus minu ette lahti... Mul puudub õigust sellest rääkida.
Arvasin, et olen oma pika tööaja jooksul kõike kuulnud, kuid selgus, et ega ikka olnud küll.

Peale kohtust naasmist jätkasin kontseptuaalse referaadi kirjutamist. Õppejõud oli juba eelnevalt andnud ülesande koostada töökava. Ei teinud seda. Sest ma ei olnud veel välja mõelnud mis moodi ma teen seda. Polnud ideed. Varasem kogemus lõputöö teoreetilise osaga, ei olnud hea, sest langes nn "aprillisündmustele" . Sisejulgeoleku ametnikuna ei antud mulle aega sellega tegeleda, ning jäi sellesse vormi, nagu ta olukorra kriiitiliseks muutudes oli.

Otsustavaks sai osakonna kirjalike tööde juhis, mis selgitab sarnase referaadi olemust. Olin mõelnud, et hakkan tegema kokkuvõtteid monograafiatest, artiklitest... Võtsin selle tarvis juhise välja ja see kinnitas, et olen õigel teel. Ja veel leidsin, ma loodan, et õigeid, artikkleid- autoreid. Nüüd minu suurim väljakutse, lugemine inglise keeles. Visalt see ju kulgeb aga kulgeb. Eesmärgistasin oma tegevuse teha seda omas rütmis. Nii, et õppejõud saab selle esimese variandi tõesti selles staadiumis, milles see hetkel on. Vahepeale jäävad mul töised, kolm öist vahetust mis on väga väsitavad ja energiat nõudvad. Seega panin täna kirja mul juba varemloetud, Säljö sotsiokultuurilise käsitluse õppimisest, mis mulle hetkel minu magistritöö juures kõige imponeerivam tundub. Aga ega see nii pruugi jääda.

Ja ikka meenub mulle see tänanae kohtuistung. Mida ma õppisin... kogesin, et pole ainult jutt neist inimestest, vaid nad ka tegelikkuses eksisteerivad... vägagi.