Tänase päeva märksõna DETAILSUS
Täiesti vabatahtlikult sattusin tööülesandeid täitma kohtusse. Olin valmis, et tuleb saata vahi all olevaid kohtualuseid saali ja tagasi. Teadsin, et võin pikalevenivaid kohtuistungeid täita õppimisega. Kuid, kohtualune ja tema lugu oli niivõrd omapärane, et röövis kogu aja. Istung kuulutati kinniseks. Sest see käsitles kannatanutena alaelalisi ja lapsi. Ja kohtualune taotles ajakirjanduse huvi vältimist. Kogu sündmustik rullus minu ette lahti... Mul puudub õigust sellest rääkida.
Arvasin, et olen oma pika tööaja jooksul kõike kuulnud, kuid selgus, et ega ikka olnud küll.
Peale kohtust naasmist jätkasin kontseptuaalse referaadi kirjutamist. Õppejõud oli juba eelnevalt andnud ülesande koostada töökava. Ei teinud seda. Sest ma ei olnud veel välja mõelnud mis moodi ma teen seda. Polnud ideed. Varasem kogemus lõputöö teoreetilise osaga, ei olnud hea, sest langes nn "aprillisündmustele" . Sisejulgeoleku ametnikuna ei antud mulle aega sellega tegeleda, ning jäi sellesse vormi, nagu ta olukorra kriiitiliseks muutudes oli.
Otsustavaks sai osakonna kirjalike tööde juhis, mis selgitab sarnase referaadi olemust. Olin mõelnud, et hakkan tegema kokkuvõtteid monograafiatest, artiklitest... Võtsin selle tarvis juhise välja ja see kinnitas, et olen õigel teel. Ja veel leidsin, ma loodan, et õigeid, artikkleid- autoreid. Nüüd minu suurim väljakutse, lugemine inglise keeles. Visalt see ju kulgeb aga kulgeb. Eesmärgistasin oma tegevuse teha seda omas rütmis. Nii, et õppejõud saab selle esimese variandi tõesti selles staadiumis, milles see hetkel on. Vahepeale jäävad mul töised, kolm öist vahetust mis on väga väsitavad ja energiat nõudvad. Seega panin täna kirja mul juba varemloetud, Säljö sotsiokultuurilise käsitluse õppimisest, mis mulle hetkel minu magistritöö juures kõige imponeerivam tundub. Aga ega see nii pruugi jääda.
Ja ikka meenub mulle see tänanae kohtuistung. Mida ma õppisin... kogesin, et pole ainult jutt neist inimestest, vaid nad ka tegelikkuses eksisteerivad... vägagi.
Wednesday, March 25, 2009
Tuesday, March 17, 2009
Mõistekaart ja muu
Eelmisel nädalal koostasin mõistekaardi artikklile, mis rääkis kirjutamisest ajakirjades, kui ühest võimalusest reflekteerida. Analüüsida iseenese tegevust läbi kirjutamise. Ja ühe väljakutsena oli palutud koostada mõistekaart vabavaralises programmis. No miks oli minul meeles, et nimetatu tuleb kogunisti inglise keeles koostada. Ja nii ma selle ka tegin. Uurisin bubbl.-i, põhimõte oli arusaadav, kuid Ahti hingega ITi mees, pakkus välja haridusministeeriumi lehekülje, kus programme mõistekaardi tegemiseks palju. Nii ma siis valisngi mingi y programmi ja sättisin IVAsse üles. Meie ITi mees oli igati abiks, kui selgus, et seda ilma vastava programmi lugejata avada ei saagi. Aga aeg sai otsa. Ja loetavaks teha enam ei jõudnud. Nüüd on ITimees puhkusel ja mõistekaart nagu hiina keel, loetamatu tavakasutaja jaoks. Ootan kannatlikult kuna ta naaseb. Minul vastavad oskused puuduvad. Otsin erialakirjandust referaadi tarvis ja mõtlen, et miks on tõenäoliselt sisulised artiklid täistekstidena kättesaamatud. Püüan ühitada teooriat ja praktikat.
Otsin vastust küsimusele kuidas võidakse teistes keeltes nimetada juhendajat, kes õpetab politseikadette. On mitmeid lähenemisi. Ja tuleb olla päris loominguline...
Otsin vastust küsimusele kuidas võidakse teistes keeltes nimetada juhendajat, kes õpetab politseikadette. On mitmeid lähenemisi. Ja tuleb olla päris loominguline...
Subscribe to:
Posts (Atom)