Üle pika aja saatis tööandja mind koolitusele, millest olin palju kuulnud. Teadsin, et tegu on praktilise õppega. Nimelt olen muuhulgas ka üks väheseid liikluspolitsei operatiivsõiduki juhte. Koolitus ise aga on nn jätkukoolitus. Õpetatakse igapäeva operatiivsõidukijuhtimisele lisaks kiiresti ja vigadeta seda tegema jäärajal.
Õpe oli planeeritud kahepäevasena ja alustati mõlemal päeval teoreetilise osaga. Grupp koosnes 12 inimesest ja kolmest koolitajast. Teoreetiline osa tuletas meelde varemõpitu omandatu ja jagas uuemat õigusalast teavet. Kuna grupis oli kolleege ka teistest prefektuuridest, oli tunda erinevat suhtumist töösse, kuid mitte keegi ei pidanud koolitust vähetähtsaks. Kuna olin koolitusel ainuke, ja üks väheseid seda tööd tegevaid naisi, siis võis märgata nii koolitajate, kui meeskolleegide huvi minu hakkamasaamise vastu. Nii mõnigi oli varjatult skeptiline. Aga ma teadsin mida oskan, oluline oli oskuste lihvimine. Nii juhtuski, et mõnigi mees rajalt välja vupsas aga minul suuri vigu ette ei tulnud. Kogesin, et võin oma oskuste kohaselt ka julgemalt riskeerida. Siin aga peitub koolituse väga suur "aga". Mõned aastad tagasi, kui talv meil sarnast koolitust lubas läbi viia, olid meeskolleegid peale samsuguse õppe läbiviimist väga enesekindlad oma sõiduoskustes ja sattusid järepanu liiklusõnnetustesse. Minul on see teadmine olemas, aga kas ma pean seda ka ise kogema või õpin teiste vigadest. Igatahes sai alalhoidlikkus minust võitu, kontrollaeg koolituse lõppedes paranes 22 sekundi võrra, vigu ei teinud ja lõpetasin grupi keskpaigas, aga ei unustanud, et võin veel kiiremini. Loodan, et see ei jää mind painama.
Kadettide koolitajana tuleb mul vastutada ka teiste minu poolt juhitud politseisõidukis viibivate isikute eest. Nende turvalisuse eest. Olen siiralt tänulik, et tööandja on mulle taganud head töövahendid ( kui mitte kõige paremad) ning võimaluse areneda.
Minu arutelu kaldus kooliutuselt ja õppelt kõrvale, aga loodan siinkohal veel analüüsida meie koolitajaid. Väga tähelepanelikult suhtuti minu küsimusse. Tundsin huvi, kuidas on mul kaasliiklejate ohutuse tagamiseks kõige otstarbekam kiirel operatiivsõidul kasutada tulesid. Seda vaagiti nii teoreetilisest seisukohast ja esimesel õhtul ka pimedas praktiliselt. Sain vastuse, mis lubab mul kriitiliselt suhtuda mõne kolleegi tegemistesse. Mina teen õigesti.
Kui midagi ette heita, siis julgen andragoogika magistrandina öelda, et tagasisidet koolituse kohta meilt ei võetudki. Oli ainult tunnistuste kättesaamisel kohmetu küsimus, kuidas meeldis, ja vastus, muidugi meeldis. Ega sa hakkagi sarjama seda, kes hiljem võib sinu tegemisi kriitiliselt hinnata. Koolitus ise on süsteemisiseselt väga nõutud ja vähesed, kellel läheb õnneks sinna saada, sest ainuüksi raja "kasvatamine" nõuab sobivat ilma ja aega.
Muus osas, laseb koolituskogemus mul rahu tunda, sest meil osatakse koolitada küll. On vahendid ja oskused. Ning Andrus Veerpalu maailmakarika etapivõiduga samaaegselt saadud koolitustunnistus laseb öelda, sain hakkama.
Friday, February 27, 2009
Tuesday, February 17, 2009
Kogemus
Blogi olen loonud eesmärgiga kujuneda lugejana, avastajana, uurijana, õppijana ja mõtlejana harituks teema valdkonnas, mille teostamise olen endale eesmärgistanud. Et iga osa selles oleks õige "kuju ja suurusega" ning sobituks eelnevaga. Tulemusena loodan näha kinnitust sellele, et olen mõelnud õigesti ja õiges suunas.
Lisan leheküljele Liina tehtud foto möödunud suvest, lõpupeost Läänemaal, kus pererahvas arvas sobiva olevat tasuda tööga. Olen varemgi riita ladunud. Paljud meist ei olnud. Kuid oluline oli teadmine, et alus: latid, lõhutud puud või muu sarnane oleks tugev ja kindlal pinnasel, sest just sellele saab üles ehitada puuriida mis püsib ega kuku ümber. Nii olengi fotol jäänud kohendama meie kätetööd. Kasutan oma teadmisi. On nippe mida laduja teadma peaks, et oluline on "sidumine" ja puuriida otsad ning, et kõige pealmised halud pannakse koorega ülespoole, ikka vihma eest.
Selle blogiga siin asun laduma oma "puuriita". Halg halu haaval hakkab kujunema minu teadmine koolitamisest ja täiskasvanuõppest erialaspetsiifilises võtmes.
Subscribe to:
Posts (Atom)